Euroopa Liit kaalub käibemaksureformi

E-raamatute ja tavaliste raamatute erinev käibemaksu määr oli see, millele Tomingas kõrge ELi ametniku tähelepanu tahtis juhtida.

“Kui üks asi on raamat, kas ta siis e-keskkonnas ei ole raamat või on raamat,” küsis Tomingas, viidates sellele, et raamatud on Eestis nagu paljudes teistes liikmesriikides maksustatud madalamalt kui e-raamatud. “E-raamatute suurt võidukäiku takistab kindlasti see, et e-raamatute ja igasuguste muude “e-liste” asjade käibemaks on meil 20%,” taunis Tomingas ja küsis, kas selles osas mingit läbimurret on oodata.

“On oodata ja ilmselt on ootamisel ka tulemusi,” vastas Ansip. “Mina olen seda meelt, et e-raamatutele alandatud käibemaksu määra kohaldamine tuleks anda liikmesriikide pädevusse,” ütles Ansip. “See pakett tuleb, selle eest vastutab maksuvolinik Pierre­ Moscovici.”

Kui Eestil on käibemaksuerandeid suhteliselt vähe, siis ELis tervikuna on pilt väga kirju. 2015. aasta 1. septembri seisuga ei kohaldanud näiteks peamistele toidukaupadele madalamat käibemaksu määra vaid kolm Balti riiki, Bulgaaria. Slovakkia ja Taani, samas kui Iirimaal ja Suurbritannias on peamised toidukaubad maksustatud nullmääraga. Paljud riigid soosivad madalamate määradega kultuuriasutuste külastamist (muuseumid, kinod, teatrid) ja hotellimajutust. Pole üllatav, et Hollandis on madalama määraga maksustatud jalgrattad ja Prantsusmaal restoranid. Beneluksi riikides on väga madal käibemaks rõivastel ja jalanõudel. Küpros rakendab ELi madalaimat käibemaksu määra (5%) juuksuriteenustele.

Kirju pilt läheb kirjumaks

Kui Euroopa Liit siit edasi käibemaksu kohaldamist rohkem detsentraliseerib, läheb pilt eeldatavasti veelgi kirjumaks. Ja maksukonkurents teravamaks.

Euroopa Parlamendi liige Sven Giegold, kes on Saksamaa saadik ja kuulub Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni, kommenteeris FT-le, et pigem tuleks sellist ebaefektiivset maksukonkurentsi hoopis piirata, selle asemel, et veelgi laiendada.